Mõnikord on näha, et bussijuht sõidab üks kõrvaklapp kõrvas. Ilmselt kuulab muusikat või raadiot. Hiljuti sõitsin Üloga, kes hoolitses selle eest, et kella kümnesed uudised jõuaks kõigi huvilisteni ja ka järgnev muusika meelt lahutaks.
Loodan, et tal polnud vaja nii kõvasti raadiot kuulata selleks, et ta seda kuuleks. Liikluses on vaja lisaks nägemisele aeg-ajalt ka kuulata.
Väljas on endiselt rõlge talve ja kevade üleminekuaeg, mis sel korral algas juba jaanuari viimastel päevadel. Hommikul oli maa valge ja sadas midagi kahtlast, nüüd on aga päike taevas, maa paljas ja märg.
Pole hullu, kuna täna on reede ja homme lähen ma juba Petserisse, kus viimaste kogemuste põhjal on olukord veel trööstitum. Tuju aitavad üleval hoida ka kreeklased oma muusikaga.
Kuu alguses tuli lumi ja karm külm. Siis tuli lund väga mõistliku miinus kümne juures ja põhja-Eestis tuli seda lund natuke veel. Kõike oli rohkem kui paar päeva. Ja siis tuli muidugi ka pikk stabiilne sula, mille tõttu sulas enamus lumest ära.
Jaanuar näitas, mida suutis ja milliseid talvesid meil on ühe kuu jooksul.
Eilne hommik algas halvasti – taevast tuli mingit asja, mis oli vesine ja raske. Vaikselt ronis ka temperatuur nullini ja natuke üle. Nüüdseks juba pea kaks päeva sedasi püsides on ära kadunud igasugune valgus ehk lumi puudel, aial ja igal pool mujal. Maas seda veel on, õnneks tuli eelnevalt piisavalt maha, kuid olukord on selline, kus see võiks kõik korraga ära sulada ning kevad tulla. Mulle talv meeldib, kuid selline asi mitte.
Rõõmsama poole pealt ka midagi. Olen mõnel korral kuulnud ansamblist Antsud, kuid täpsemalt ei uurinud. Võimalik, et polnud ka, mida uurida. Nüüd on ning see on täitsa äge. Zetode hõngu on tunda, paneme pärimusele elektri sisse, kuid ühe loo puhul ei saa veel sellist asja kindlalt väita. Igasuguseid bände on sadu ja sadu ja erinäolisi muusikuid on pea sama palju.
Poe ees on reanimobiil, poes sees parajasti käsil inimese elustamine. Ostjad inimesed jälgivad murelike pilkudega ja maksavad oma õlle või kartulite eest. Mina ostan keefirit. Inimest ikka elustatakse, kuid mida sa teed, kui on vaja.
Mulle meeldib väga väga magada, samas meeldivad mulle hommikud. Nii laisad, kui saab lihtsalt vedeleda ja mõelda, et terve päev on veel ees, kui need, nagu näiteks tänane, mil kell 8 on juba 5 tundi üleval oldud, mitmes linnas asju aetud ja üldiselt produktiivne oldud. Pikk päev on veel ees.
Kui paar nädalat tagasi läksin pühapäeval vastu esmaspäeva magama hümni saatel (Vikerraadio mängib seda uue päeva alustuseks kell pool 6), siis täna olin ma sel ajal juba Mäo Statoilis, sõin pirukat ja jõin igaks juhuks, et und eemal hoida, kohvikakaod (kohv on üldiselt väga no-no värk). Püsti ei tõusnud ja kaasa ei laulnud, kuid mõne hetke mõtlesin Eesti peale küll. Igasuguseid toredaid asju saab tehtud.
Nüüd ootan pikisilmi, mil valgeks läheb, et saaks esimesi töökõnesid tegema hakata.
Muideks, aasta viimasel päeval läks raamat lõpuks trükki ning nädalajagu tagasi sai ka esitletud. Täna pean mõne portsu autorieksemplare posti panema. Väga vinge sai, mine ja osta endale ka!
Alguses oli soov väikse asja järele, kuid mida aeg edasi, seda suuremaks see kipub ja ei kujuta nüüd väga ettegi pisemat. Eks näis, kuidas läheb.
Jõulude ajal jäigi kuulamata, nagu nüüd avastasin. Tegu on ühe väga kauni jõululauluga, kui sa ei oska Norra keelt või ei loe YT tõlget (ega vaata videot).
Kuigi see on vist siia juba korra sattunud, pole head kraami kahju jagada. Kolmekuningapäeval, kui peaks jõuluvärgi kokku tõmbama (me nulg ei aja ega aja okkaid, soovides ilmselt jaanipäevani toas olla), on seda ka viimane aeg teha.
Veerand aastat on pausi olnud. Ühel hetkel oli väga kiire. Kui enam nii kiire polnud, oli tunne, et oleks vaja pikemalt kirjutada, kuid selleks polnud väga mahti ja mida pikemaks paus venis, seda enam tundus, et peaks pikemalt kirjutama, kuid hetkel pole selleks ju endiselt mahti ja paus venis pikemaks ja tundus, et …
Et sellest jamast välja tulla, võtan uue aasta alguse lühidalt kokku ja loodan peatselt taas regulaarselt enda ajaloo tarbeks asju üles tähendama.
Uus aasta algas suurte miinuskraadidega ning eile tuli lõpuks lumi maha. Vähe, kuid siiski midagi. Oma 10 cm on täitsa äge tulemus. Ja täna sajab kogu aeg natuke juurde. Nädal peaks veel külma olema, seejärel tulevad taas plusskraadid. Kahjuks lubati nädala jooksul pigem selget ja külma ilma, kui pilvi ja lund.
Teiselt rindelt – raamat läks mõni päev enne eelmise aasta lõppu trükki. Lõpuks. Nüüd on see värk kaelast ära.
Viimane nädal on möödunud haigena, kuigi eile vedasin end juba tööle ja istun siin ka täna. On ka rõõmsamaid uudiseid (lisaks sellele, et nina laseb jälle õhku läbi) – Gjangsta sai uue plaadi valmis!
Mitmeid lugusid on ka sellest järgnevast setist, mis on äärmiselt tore.