Mulle meeldib väga väga magada, samas meeldivad mulle hommikud. Nii laisad, kui saab lihtsalt vedeleda ja mõelda, et terve päev on veel ees, kui need, nagu näiteks tänane, mil kell 8 on juba 5 tundi üleval oldud, mitmes linnas asju aetud ja üldiselt produktiivne oldud. Pikk päev on veel ees.

Kui paar nädalat tagasi läksin pühapäeval vastu esmaspäeva magama hümni saatel (Vikerraadio mängib seda uue päeva alustuseks kell pool 6), siis täna olin ma sel ajal juba Mäo Statoilis, sõin pirukat ja jõin igaks juhuks, et und eemal hoida, kohvikakaod (kohv on üldiselt väga no-no värk). Püsti ei tõusnud ja kaasa ei laulnud, kuid mõne hetke mõtlesin Eesti peale küll. Igasuguseid toredaid asju saab tehtud.

Nüüd ootan pikisilmi, mil valgeks läheb, et saaks esimesi töökõnesid tegema hakata.

Muideks, aasta viimasel päeval läks raamat lõpuks trükki ning nädalajagu tagasi sai ka esitletud. Täna pean mõne portsu autorieksemplare posti panema. Väga vinge sai, mine ja osta endale ka!