Sildiarhiiv: Public Service Broadcasting

Vihmavabad kontserdid

Lisa kommentaar

Käisin Lätis kontserdil (väga hea), päeval sadas, tuul möllas, õhtul oli taevas selge ja tuul rahulik.

Käisin Tradil (väga hea), päeval sadas, kolmveerand publikust olid vihmakeepidega, kuid esimesed piisad tulid viimase loo ajal ja ka siis ootas sadu, kuni jõudsime katuse alla. Tuul oli muidugi selle võrra hullem.

Käisin tantsupeol (väga hea), mille päevane etendus oli kehva ilma tõttu ära jäetud. Õhtul oli ilm mõnus ja etendus samuti.

Käisin laulupeol (väga hea), ähvardati hoovihma ja sajab-ei saja olukorda. Terve päev oli parim ilm laulupeoks, mis olla saab – polnud ei päikest ega vihma.

Kuulan värsket Public Service Broadcastingu plaati (väga hea). Olen toas, kus vihma ei saja, kuid praegu on ka seal selge taevas ja täiskuu.

Etnoklapid ja rokkreilender

Lisa kommentaar

Mingi aeg tagasi testisin Sony MDR-7506 klappe. Täitsa okeid, kuid mu suurele peale natuke väiksed. Kõrvadel on liigne raskus, pika peale väsitab ja on valus. Lisaks on klappidel nahast padjad, mis tähendab, et sedasi kokku surudes on kõrvad varsti märjad. Vähemalt ei ole liigset välismüra sisse kosta ja loodetavasti ka muusikat väljapoole.

Kui kõigele lisaks on ka soov natuke rohkema alumise otsa järele (kuigi stuudiomonitorid peaks andma edasi täpselt selle, mis loosse on pandud), siis ei läinud kaua, kuni ma pakkisin hommikul kotti jälle oma 18€ maksnud Panasonicu juustu.

Sony sai ilmselt haisu ninna ja eile läksid mu odavad, mitmeid aastaid teeninud tublid klapid katki. Õnneks murdus vaid ühe poole kanali pealmine kate lahti, mis tähendab, et rohke teibiga on võimalik konstruktsiooni kenasti koos hoida. Ja kui pead väga ei raputa, ei ole teipi vajagi.

Klapisaaga jätkub.

Public Serivce Broadcasting ja kõrvaklapid

Lisa kommentaar

Testin klappe. Mingi sahin on sees, kui arvuti heli pole. Selle vastu aitab suurepäraselt see, kui arvutile öelda, et mängi head muusikat. Näiteks Public Service Broadcastingut, mida viimase nädala nautinud olen.

Midagi mõnusat. Esimene lugu, mida neilt kuulsin.

Seejärel midagi ägedat. Teine lugu, mida kuulsin.

Ja lõpuks midagi ilusat. Kolmas lugu.

Ja siis tulid muidugi mitmed teised lood, misjärel hakkasid plaadid Inglismaalt minu poole liikuma. Ja muidugi ka soov luuper küla pealt koju tuua ja pilli harjutama hakata.