Tegelt mitte, kooli algusest möödus 20 aastat, mandoliiniga on möödunud alles umbes kolm nädalat. Ja on äge. Mitte see, et ma juba vana olen, vaid see pisike pill, millega on üllatavalt lihtne lugusid õppida. Okei, kitarriga tehtud põhi on all ja lood seetõttu ka küllaltki tuttavad, kuid siiski, teistsugune häälestus, minu sõrmede jaoks liiga väiksed vahed astmete vahel ja muud sellist vabandused. Harjutan edasi. Täna juba kõlas peaaegu mängu moodi.

Akordideni pole veel jõudnud. Tegelikult vaatasin neid küll, kuid lihtsam on mööda kaela noote taga ajada kui akorde proovida. Kitarriga sai akordijaht kunagi läbi tehtud ja kohe üldse ei kisu uuesti proovima.